Kodus.

Apppi kui mark oli oma esimest postitust lugeda. Ainult nädal aega tagasi olin ma ikka jubedalt vinguv väike pahur taun. Okei ma saan aru ,et ehk oli see lennuväsimus ja nii aga miks ma niipalju vingusin ? See laager oli nii awesome,et enamusel olid pisarad silmas kui sealt ära pidi tulema. Käisime Hamburgis ja mängisime igast mänge ja tegime mingeid filme , mis olid nagu vääga naljakad vaadata. Seal olid inimesed nii toredad ja s6bralikud. Aga jah.. ma olin nagu vinguv prussakas. Teisel päeval tundus juba see k6ik palju parem. Nüüd olen ma juba oma kodus - Wuppertalis. Tulin siia rongiga, mis s6itis umbes 5-6 tundi ja maksis ca. 120 euri. Magasin maha oma peatuse ja mu pere pidi mulle järgmisesse peatusesse vastu tulema. Vabandasin päris kaua,sest mul oli väga piinlik nende ees. Nad olid mind seal suht kaua oodanud ja ma otsustasin veits edasi s6ita. Kui siia j6udsin, eksisin umbes 3 korda päevas siia majja ära kuna see on hiiglaslik. Minu tuba on aafrika stiilis ja väga suur. Maja asub mägede vahel Wuppertali äärelinnas. Siin on niii ilus k6ik. Käin 2 korda päevas koeraga metsas. Hommikuti jalutamas ja hiljem jooksmas. Naabrid on väga toredad ja üldse kuidagi rahulik siin. Linna on umbes 20 min s6it bussiga ja bussipeatus pole kaa eriti kaugel. Minu pere on nii tore. Ema on küll tihti tööl aga 6htuti tavaliselt sööme koos ja üldiselt on ta väga tore ja lahke. Kuna 6de oli aasta aega ameerikas siis me räägime temaga inglise keeles ja ta teab kuidas ma tunnen. Ütles, et tahab minu vahetusaasta sama ideaalseks teha kui temal oli. Käisime juba järgmisel päeval peale minu siiatulekut shoppamas ja ma ostsin päris palju asju. Esmaspäeval läheme juuksurisse ja shoppama. Teisipäeval siis kooli.. Tegelikult ma juba ootan kooliminekut kuna see kool on minujaoks väga suur kuigi mu 6de ütles ,et tema eelmine kool oli 2 korda suurem. Praeguses koolis on umbes 1400 6pilast , mis on minu jaoks päris palju. Täna registreeritakse mind ära siia linna niiet ma pole enam mingi külaline siin. Tahaks oma pärisvanematega kaa rääkida,aga nad puhkusel ja ega vist ei tasu siis telefoni sisse lülitada -.- Varsti hakkan pilte kaa lisama aga praegu mul pole enda arvuti niiet ma ei saa kuidagi pilte siia panna. Järgmisest esmaspäevast saan oma arvutile kaa interneti ja siis saab veebida jne. Reede-laupäev olen täiesti üksi kodus. Ema ütles et ma pidu ei teeks siis :D Siia mahuks ikka korralik project x ära . Ma tean ,et ma ehk räägin asjadest nii läbisegi aga nii palju on rääkida lihtsalt ja ma ei oska seda kuidagi kokku panna.Ma kirjutan homme edasi , kuna praegu pean linna minema.Tore on näha, et päris k6ik mind eestist ära unustanud pole ja ootan juba , kuna saan skype kasutama hakata. :)

Esimene päev - laagris

Olen laagris Hamburgi lähedal ja kõigepealt tahaksin rääkida siia saamisest. Sõitsin ära hommikul kell 7.50 Oslosse. Esimene lend polnudki kõige hullem, aga Oslos jäime me kõik 8kesi Hamburgi lennust maha. Läksime uue lennu peale ja sõitsime Frankfurti , kus pidime uuesti ümber istuma ,et jõuda lõpuks Hamburgi. Lennukiga sai ikka pääris palju lennata aga õnneks jõudsime lõpuks kohale. Kohalejõudmise esimene shokk oli see kui kuradi lambi siin kõik on. 6 kesi ühes toas , 3 soomlast ja mingid prantslased vist ja sommid lärmavad liiiiga palju :S Õnneks pole siin kõik nii hull, söök on enamvähem ja üks normaalne* inimene kaa õnneks sattunud siia ( Jah Rando, kui sa peaksid seda kunagi lugema- jutt käib sinust) Jah ma tean mitu tuhat korda ma olen öelnud " Dude, sa pole normaalne" aga siiski ainus inimene kellega võimalik 10 km mäkis käia ja shoppamas ja lugeda minuteid kuna siit minema saab ja möliseda ja eesti keeles rääkida. ( a ja spordist rääkida muidugi;) Üldiselt see laager sakib :( Ma pole ainuke kes siit ära tahab aga peab selle nädala lõpuni vastu pidama, siit saab õnneks oma pere juurde ja normaalsesse linna ja oma toa jnejne. Praegu pean magama nari ülemisel korrusel , kus ma ei saa isegi sirgelt istuda ja asju panna pole kusagile + mu telefon otsustas ära kaduda siia( loodan ,et keegi rotti ei lasnud) Tüdrukud kutsusid enne kaarte mängima ja poisid jooksma, aga ma ei viitsinud mitte midagi teha. Ma ei tea ise kaa mis minuga toimub, ma ei tunne ära ennast enam. Selleasemel ,et ringi tõmmelda ja oma rääkimisvajadust rahuldada, ma istun parem üksi siin toas ( no okei üksi ma pole, siin on üks nuttev soomlane ,kes räägib oma poisiga , kes on pärit mai kujuta ette kuskohast) ja vaikselt arvutis kirjutan blogi. Täna oli kokkuvõttes üli lamp päev. Äratuseks mingi somm raputas mind ja küsis kuna ma ärkan. TEGELT KAA VÕI ? mis vahet seal on kuna ma ärkan?? Siis käisime söömas ära ja tulid väljas mingid mängud. Hiljem oli veel kaartimäng ja siis mingi gruppides arutlus. Ma ei saa mitte midagi aru ja rääkida kaa ei julge. Samas see ei tundu õige kaa , kui esimesel päeval lennatakse kohe peale umbes, et " Miks sa nüüd saksakeelt ei räägi??" Karta on ,et ma ei taha kohe rääkima hakata ja tahaks harjuda veits jne. Juba see muudab selle laagri nii ebameeldivaks. vähemalt käisin täna 1 euro poes, kus reaalselt kõik asjad maksavadki 1 eur. Ostsin 11 euro eest kraami, kuigi plaan oli kümne eest osta aga noh kuna ma käisin seal poes sellise ahviga nagu Rando, pani ta mulle mingi lambi kondoomipaki korvi ja ma kassas ei teadnud midagi. Müüa naeratas mulle imelikult ja ma ei saanud ikka midagi aru. Pärast mäkis ta alles küsis ,et kuidas sul 11 euri läks kui ostsid 10 asja.Vaatasin asjad üle ja sealt ma nad leidsingi. Nüüd oleks õige neist veepommid teha ja Randole vastu pead visata, kui ta jooksmast tuleb. Varsti saab mu netiaeg läbi , sest siin fucking kohas pole wifit ju vaid pidi ostma 3 euri eest 1 tund. Õnneks üks tüdruk ostis ja nüüd ma varastan temalt seda. Homme ehk saan uuesti tulla, siis kirjutan homsest kaa. Kuidagi nii palju kirjutada aga lihtsalt ei jõua. Peace !